Kuidas on läinud gümnaasiumikatsed?
Sel kevadel vedas eksamite infosüsteem põhikoolilõpetajaid alt. Kõigepealt jooksis EIS tehnilise rikke tõttu kokku 6. aprillil Harjumaa ja Tallinna seitsme riigigümnaasiumi ühiskatsetel, kus osales kokku 3840 põhikoolide lõpuklassi õpilast. Tõrked tekkisid ka kolm päeva hiljem eesti keele E-katseeksamil, millest võttis osa 6274 üheksandikku 286 koolist üle Eesti. Juhtunu on tekitanud asjaosalistes pettumust ja pahameelt, aga ka küsimusi vastutusest, e-eksamiteks valmisolekust ning sellest, kuidas edasi.
Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumide ühiskatsed
Süsteemi häirete tõttu tuli Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumidel sisseastumiskatsed katkestada. Et kõigil õpilastel oleksid gümnaasiumi kandideerimisel võrdsed tingimused, otsustati, et testi tulemusi pingeridade koostamisel arvesse ei võeta ega korraldata ka uut testi. Õpilaste vastuvõtmisel lähtub iga kool oma vastuvõtukorrast ning pingeread koostatakse põhikooli hinnete ja vestluse põhjal. Just praegu, kevadisel koolivaheajal toimuvad riigikoolides sisseastumisvestlused.
Pelgulinna Riigigümnaasiumi märkis esimeseks eelistuseks rohkem kui tuhat põhikooliõpilast, vastu võetakse 360. Tekkinud olukorras otsustas kool kõik tuhatkond õpilast vestlusele kutsuda, milleks moodustati 14 komisjoni. Et 20-minutilise vestluse käigus õpilase võimed ja õpimotivatsioon välja selgitada, on abiks ühtne hindamismaatriks. Lisaks vestlusele võetakse pingerea koostamisel arvesse põhikooli kümne aine kokkuvõtvaid hindeid, kusjuures hinnete osakaal moodustab 40% ja vestluse osakaal 60% tulemusest.
Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktori Indrek Lillemägi sõnul ei ole üks hindamisalus teisest halvem ega parem. „Mõnele õpilasele sobib testi tegemine suurepäraselt, teine läheb testipäeval väga ärevile ega suuda üldse keskenduda. Samamoodi võivad õpilasel olla tunnistusel küll hinded korras, aga teadmised kesised.“
Tema ise toetab ühtluskooli põhimõtet ega pea praegust põhikooli lõpetamise süsteemi mõistlikuks. „Minu arvates on ainuõige lahendus, et gümnaasiumi astutaks kõigis Eesti koolides ühtsetel alustel. Kui tuua põhikooli lõpueksamid varasemaks, nagu haridusministeeriumil plaanis on, saab sisseastumistestide asemel arvestada lõpueksamite tulemusi. Siis ei pea iga kool enam eraldi õpilaste teadmisi testima: koostama teste ja looma tohutul hulgal logistilisi ahelaid, mis on sadade inimeste meeletult suur töö. Õpilastel kaob vajadus käia mitmel katsel, millega kaasneb suur pingutus ja pinge. Nad teevad põhikooli lõpus riiklikud lõpueksamid, mida kõigis koolides gümnaasiumi astumisel arvestatakse. Selge see, et mõnesse kooli ongi suurem tung ja pääsevad akadeemiliselt võimekamad õppijad, kellel on paremad teadmised ja kõrgemad eksamitulemused.“
Indrek Lillemägi leiab, et tekkinud tehnilistest tõrgetest hoolimata tuleb näha tehnoloogiat hariduses abivahendina ja e-eksameid edasi korraldada, sest see aitab väga palju õpetajate aega kokku hoida. Tema hinnangul on ühiskatsetel juhtunu suur õppetund, mis teeb meid kõiki pigem tugevamaks. „Loodan, et pärast seda on palju väiksem tõenäosus, et e-eksamitega edaspidi midagi juhtub, sest nüüd vaadatakse süsteemid eriti kriitiliselt üle.“
Mustamäe Riigigümnaasiumi soovis esimese eelistusena õppima asuda üle 900 õpilase. Koolijuht Raino Libliku sõnul ei kutsuta vestlusele siiski kõiki õpilaskandidaate, vaid umbes 600, et mitte anda põhjendamatut lootust pingereas tagapool olijatele, kes tõenäoliselt kooli õppima ei pääse. Lähtuvalt vastuvõtukorrast võetakse pingerea koostamisel lisaks arvesse kümne aine keskmisi hindeid ning vestluse osana õpilase koostatud motivatsioonikirja, mis samuti aitab aru saada tema silmaringist, saavutustest ja huvidest. Kui eelmistel aastatel sai aineteadmiste hindamiseks kasutada ka sisseastumistesti tulemusi, siis sel aastal tuleb aluseks võtta koolis saadud hinded, mis Raino Libliku hinnangul võib mõjutada ka lõpptulemust. „On teada, et ühe kooli kolmeline õpilane võiks mõnes teises koolis olla nelja-viieline. Tugeval õpilasel, keda on rangelt hinnatud, võivad olla kehvemad hinded. Või siis mõne teise õpilase puhul täpselt vastupidi. Õpilaste ja perede seas on pettunuid üht- ja teistpidi ning ühiskatsete ebaõnnestumises on pettunud ka koolid ise.“
Juhtunu näitab Raino Libliku sõnul, et keegi jättis kuskil midagi tegemata „Väide, et tehniliste lahenduste eest vastutajad katsete toimumisest ei teadnud, on absurdne. Samamoodi nagu küsimus, miks koolidel paberteste varuks ei olnud. See paneb mõtlema meie tehnoloogia arengule laiemalt. Arvestades riigigümnaasiumide mastaapi ja seda, kui palju noori neis õpib, eeldab see kaasaegset, kvaliteetset ja innovaatilist keskkonda, mis seda kõike toetab. Tehnoloogia- ja IT-alane kompetents on kindlasti üks võtmeküsimus.“
Viimsi Gümnaasiumi märkis esimeseks eelistuseks429 õpilast, kellest tegid testi 383. Kooli direktor Karmen Paul meenutab, et aasta tagasi EIS-i keskkonnas läbi viidud ühiskatsetel õnnestus testi tegemine väga hästi. „Kuna sel aastal öeldi meile, et EIS-i võimekust on oluliselt tõstetud, ei osanud me sellist krahhi uneski näha. See oli väga suur ehmatus ja pettumus. Tagantjärele tarkusena võib mõelda, et pabertest oleks olnud kindlam ja turvalisem valik, aga arvan siiski, et meie tulevik on e-testid ja e-eksamid. Kindlasti tuleb neid eelnevalt koolis palju katsetada ja kasutada, et see keskkond muutuks õpilastele tuttavaks ja omaseks.“
Karmen Paul selgitab, et testide mõte ei ole otsida tippe, vaid valida välja õpilased, kellel on teadmised, võimed ja motivatsioon gümnaasiumis õppimiseks. „Kuna me sel aastal testi tulemusi kasutada ei saa, jääb üks oluline osa infot puudu. Praeguses olukorras peame usaldama oma põhikoole ja nende pandud hindeid. Arvestame nii kümne aine keskmisi hindeid, õpilase motivatsioonikirja kui ka vestlusvooru punkte. Usun, et professionaalne õpetaja oskab paarikümneminutilise vestluse jooksul luua usaldusliku õhkkonna ja noort avada. Vestlusest peaks selguma õpilase silmaring, võimekus, tahtejõud ja valmisolek õppida. Osa noori kandideerib ju gümnaasiumi üksnes seepärast, et ka sõbrad tulevad või vanemad sunnivad, kuid endal tahtmist ja eesmärki pole.“
Koolijuhi sõnul on tähtsad mitte ainult poolaasta hinded, vaid ka lõpueksamid peavad olema tehtud vähemalt 50%-le või hindele kolm. „Kui lõputunnistusel on mitterahuldavaid hindeid, võtame kutse tagasi. Vähemalt poolt rehkendust peab õpilane ikka oskama.“
Virumaa riigigümnaasiumide ühiskatsed
20. aprillil korraldasid esmakordselt ühiskatsed Virumaa riigigümnaasiumid: Narva Eesti Gümnaasium, Narva Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Sillamäe Gümnaasium, Kiviõli 1. Keskkool ja Rakvere Riigigümnaasium. Harjumaa ja Tallinna ühiskatsetel ilmnenud tehniliste tõrgete tõttu otsustati e-testist loobuda ja kasutada paberteste.
Katsetele registreerus 1053 õpilast, õppekohti on seitsmes koolis kokku 820. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar ütleb, et ühiskatsete korraldamise peamine põhjus on soov anda õpilastele võimalus kandideerida ühe testiga kõigisse seitsmesse kooli. „Neid, kes igale poole kandideerivad, tõenäoliselt ei ole, aga neid, kes valivad kaks-kolm kooli, kindlasti on. Samuti aitavad ühiskatsed muuta suhtumise avatumaks, mis on tähtis, sest mujalt piirkondadest kooli tulijate hulk lähiaastatel tõenäoliselt kasvab. Narva Eesti Gümnaasium juba teeb koostööd teiste koolidega, õpilastel on võimalik võtta valikaineid riigigümnaasiumidest üle Eesti. Näiteks juunis valikainete nädalal lähevad mõned õpilased Tallinnasse, Viimsisse, Põlvasse, Jõgevale ja mujale.“
Irene Käosaare sõnul koostati testi küsimused mitte niivõrd noorte faktiteadmiste kontrollimiseks kui eesmärgiga hinnata nende silmaringi, loogikat, kriitilist mõtlemist. Kuigi keeleoskuse testimise eesmärki testil otseselt pole, on sees ka keeleplokk, mis on eesti keeles põhikooli lõpetanutele ja eesti keelt teise keelena õppinutele erinev. Seitsmest koolist ainult kahte saab kandideerida venekeelse testiga. Need on Narva Gümnaasium ja Sillamäe Gümnaasium. Kõigisse ülejäänud koolidesse võetakse vastu eestikeelse testi alusel. Testile järgneb vestlusvoor, kus on silmast silma näha õpilase motivatsiooni ja valmisolekut ning saab aimu ka tema eesti keele oskusest.
„Kui põhikooli riiklikud lõpueksamid tuuakse varasemaks, saame testi asemel arvestada eksameid ja lisaks noortega vestelda,“ tõdeb Irene Käosaar. „Meie oma koolis usaldame riigieksamite tulemusi ning oma praeguste õpilaste puhul ka näeme, et riigieksami tulemused ja edasiõppimise edukus on omavahel seotud.“
Virumaa ühiskatsetega liitus ka Lääne-Virumaal asuv Rakvere Riigigümnaasium. Kooliõppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur ütleb, et põhjus on mitte üksi ja teistest eraldi jääda. „Määratledes end Virumaana, saame Ida-Virumaa koolidega rohkem koostööd teha, olla neile heaks partneriks ja anda oma panuse ka eestikeelsele õppele üleminekuks.“
Rakvere Riigigümnaasiumi esitati sel aastal 306 avaldust. Maksimaalselt saaks vastu võtta 180 õpilast, aga vastu võetakse lävendi alusel. Varasemates lendudes on 150–170 õpilast ning 540 õppekohast on täidetud 435.
„Test aitab välja sõeluda kandidaadid, kes pääsevad vestlusvooru,“ räägib Mihkel Kangur. „Gümnaasiumiõpe on nõudlik ja nõuab pingutust, mistõttu on oluline veenduda, et õpilane on õpinguteks küps ja suudab toime tulla. Hinded tunnistusel seda alati ei näita. 30% sisseastumise tulemusest määrabki vestlus. On olnud õpilasi, kellel on õnnestunud saada vestluse eest null punkti ja kes on vestlusvoorus läbi kukkunud. Näiteks eelmisel aastal rääkis üks õpilane meile, et õppida talle üldse ei meeldi, ja väljendas soovi gümnaasiumis mitte õppida. Vestlus ongi ühelt poolt vajalik selleks, et õpilasega tuttavaks saada, ning teisalt talle kooli nõudmisi ja õppimistingimusi tutvustada. Paljud õpilased tulevad riigigümnaasiumi väikestest koolidest, kus on kümmekond õpilast klassis, meil on klassiruumis 30, vahel koguni 180 õpilast ning nõudmised hoopis teised.“
Kõige idapoolsem koht, kust Rakvere Riigigümnaasiumi avaldus esitati, on Iisaku, kõige läänepoolsem Tallinn ja lõunapoolsem Keeni Otepää vallast. „Harjumaa idaosa ja Ida-Virumaa lääneosa on selgelt need piirkonnad, kust meie kooli õpilasi tuleb,“ ütleb Mihkel Kangur. „Eelmisel aastal tuli meile õpilasi ka venekeelsest koolist. Sisseastumistesti tegid nad eesti keeles, kusjuures pareminigi kui mõni eesti perenimega õpilaskandidaat. Kuna nende õpilaste huvi on saada hea eestikeelne haridus, toetame neid ja pakume täiendavalt eesti keele kursust.“
Valikainetes tehakse koostööd Rakvere Ametikooliga, kus on lai erialavalik ja õppimisoskuste omandamine hästi toetatud. On olnud õpilasi, kes õppeaasta jooksul avastavad, et tahavadki praktilisemat õpet. Teoreetiline gümnaasiumiharidus, mis on ennekõike ettevalmistus ülikooliks, seda pakkuda ei suuda.
Mihkel Kangur tahab noortele südamele panna, et 9. klassi kevadel on hilja hakata gümnaasiumi astumise peale mõtlema, õppimine peab olema kogu aeg fookuses. „Gümnaasiumi tulles eeldab õpilane, et ta saab siit väga hea hariduse ja kõik teised tahavad samuti õppida. Õpilane, kes õppida ei taha, takistab ka teiste arengut. Sageli küsivad noored ise, miks nad peavad õppima kõrgemat matemaatikat koos nendega, kes algebratki ei tunne.
Uutele tulijatele on õppeaasta alguses ette nähtud sisseelamisaeg, mil korratakse põhikoolis õpitut ja ühtlustatakse taset. Paraku on nii mõneski aines õpilastel teadmistes lüngad. Füüsika on paljude jaoks raske, aga ka vene keeles võib juhtuda, et õpilane, kellel on tunnistusel neljad-viied, ei tunne vene tähestikkugi. Laiskuse puhul on raske aidata, aga kui õpilasel on tahe õppida ja ta on valmis pingutama, saame talle tuge pakkuda.“
Tartu gümnaasiumide ühiskatsed
Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tartu Tamme Gümnaasium korraldasid ühised sisseastumiskatsed 19. aprillil.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer, kas Tartus tegid õpilased sisseastumistesti e-keskkonnas või paberil?
Meie tegime pabertestid. Alguses oli küll mõte teha e-testid, et õpetajatel oleks vähem tööd. Koroona tõttu on viimased neli aastat Tartu koolide ühiskatsed toimunud EIS-i keskkonnas. Kuna koostöö ministeeriumi ja EIS-iga laabus hästi, tehniline tugi oli väga hea ja kõik klappis, küsisime 2023. aasta sügisel, kas EIS tuleb meile ka sel aastal appi. Vastus oli eitav. Tagantjärele vaadates läks hästi, et ministeerium meile punast tuld näitas ja me pabertestide kasuks otsustasime.
Mitu õpilast end sisseastumiskatsetele kirja pani?
Viie gümnaasiumi peale kokku registreerus veidi üle 2000 õpilase. Õppekohti on vähem kui Tartu gümnaasiumidesse soovijaid. Tartu linnas kõigile õpilastele gümnaasiumikohti ei jagu, aga lähiümbruses – Ülenurmes, Luunjas, Lähtel – on samuti gümnaasium. Õpilasi võtab vastu ka Tartu Rakenduslik Kolledž.
Miks on sisseastumistest oluline?
Test annab ettekujutuse õpilaste teadmistest. Võtame Treffneri gümnaasiumi kümnendasse klassi vastu 180 õpilast. Kuidas me saaks ilma testita valida, kui meile tuuakse tihtipeale rohkem kui 400 täiesti viielist tunnistust? Tunnistuste põhjal on väga raske õpilasi valida, sest eri koolide hinded on erineva kaaluga ja peegeldavad erinevaid teadmisi. Sel juhul võiks ju ka loosi tõmmata. Meil on koolis humanitaar-, reaal- ja loodusainete suund. Looduse suunda soovime võtta õpilased, keda loodusained huvitavad ja kelle teadmised neis ainetes on head. Paraku on koole, kus matemaatikat, keemiat või füüsikat ei õpetagi selle eriala õpetaja. Kui ilma sisseastumistestideta võtta klassi vastu 36 õpilast, kelle teadmiste tase on väga erinev, kuidas õpetaja neid õpetama hakkab? See ongi peamine põhjus, miks teste on vaja. Kui õpetaja lähtub õpilastest, kes hästi edasi jõuavad, ei saa nõrgemad üldse aru, mida tunnis tehakse; keskmiste järgi õpetades on esimesel otsal igav ja nõrgematel raske. Nõrgemate õpilaste järgi joondudes on enamikul klassist igav.
Treffneri õpilased on ajast aega olnud paljude ainete olümpiaadidel edukad, meie kooli tuleb üsna palju õpilasi, kes on harjunud õppima ja olümpiaadidel käima. Isegi kui järgmisel aastal otsustatakse hakata gümnaasiumi õpilasi riiklike põhikooli lõpueksamite alusel vastu võtma, tahame mõnes aines teste ikka edasi teha. Kui ühes ja samas klassis on õpilaste teadmiste vahe väga suur, on raske õpetada.“
Vestlus, põhikooli tunnistus ja 10. klassi sisseastumistestid on kõik võrdselt tähtsad, midagi neist kolmest ei või ära jätta. Vestlus näitab, kui motiveeritud on õpilane ja kuidas ta õppimisse ja ellu suhtub. Tunnistuselt näeme ära kohusetundlikkuse ja puudumised õppeaasta jooksul. Test annab infot õpilase teadmiste kohta, mis vesteldes ei selgu.
Kas testid olid rasked?
Testid on koostatud põhikooli riiklikust õppekavast lähtudes. Liiga rasked ja liiga lihtsad ülesanded ei täida soovitud eesmärki. Õpilane peab õppides saama eduelamuse, seepärast on mõned ülesanded lihtsamad, mõned krõbedamad. Lõpptulemusena selguvad pingeread ja kõik koolid saavad oma õpilased kätte. Koolide eesmärk ei ole valida endale kõige paremad õpilased, eesmärk on, et õpilane leiab endale sobiva kooli, kus ta tahab kolm aastat õppida ja areneda.
Mida te arvate e-eksamitest?
Eesti ja inglise keele puhul võiks seda varianti tõsiselt kaaluda. Aga matemaatikaeksam õnnestub minu hinnangul pastakaga paberi peal tehes paremini.
Palju oleneb muidugi eksamikeskkonnast. Riigihankega saadud kõige odavam keskkond ei pruugi olla kõige parem, sest õpilasel ei ole seal võimalik lahendada ülesannet nii, nagu tema mõtleb ja tahab. Me ei saa ju eeldada, et ülesandel on ainult üks traditsiooniline lahenduskäik! 10. klassi vastuvõtukatsetel oleme korduvalt näinud, et õpilane ei jää mitte teadmistega hätta, vaid tal kulub liiga palju aega elektroonilises keskkonnas toimetulekuks.
Arvan, et e-eksamitele saab hakata mõtlema alles siis, kui kogu süsteem laitmatult töötab. Sellist piinlikku olukorda, et süsteem mis tahes põhjusel vastu ei pea, ei saa endast lugupidav e-riik lubada.
Samamoodi häirib mind, et ministeerium kohtleb riigigümnaasiume ja puhtaid munitsipaalgümnaasiume erinevalt, ehkki need pakuvad sama taseme haridust. See on ebaaus. Näiteks on riigigümnaasiumi õpilastele koolilõuna tasuta, samas kui munitsipaalgümnaasiumi õpilaste toidurahast katab riik vaid ühe euro. Sarnane lugu on õpilaste sõidusoodustustega. Tundub, et võrreldes kohalike omavalitsuste alluvuses töötavate koolide õpetajatega on riik loonud riigigümnaasiumide õpetajatele ka töötasu maksmiseks eelarvest paremad võimalused. Nii luuakse riigi raha eest ebavõrdsust, kuigi riik peaks kõiki gümnaasiumiastmes õppijaid võrdselt kohtlema.
Moonika Tambik,
Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppealajuhataja:
Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna 21. Kooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ühiskatsed toimusid 16. märtsil. Eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele testid tehti paberil.
Korraldame nelja kooli ühiskatseid 2007. aastast. Põhikooli riiklike lõpueksamite tulemusi ei ole me kunagi kasutanud, sest neil eksamitel on teine eesmärk. Põhikooli lõpueksamid peavad tegema kõik põhikoolilõpetajad, kes on läbinud riikliku õppekava. Nelja kooli katsete testid seevastu on selgelt selekteeriva eesmärgiga: kolme ja poole tunni jooksul on vaja lahendada neli testi ning ülesanded on koostatud selliselt, et saaksime kutsuda vestlusvooru heade testitulemuste ja pingetaluvusega õpilased vastavalt humanitaar- ja/või reaalsuundadesse.
Sel aastal registreerus Tallinna nelja kooli katsetele rekordarv, 2473 õpilast. Testid sooritas 2353 õpilast. Üleriigilistel olümpiaadidel osalemisega seoses taotles kirjalikest testidest vabastust 202 õpilast, kellest selle sai sadakond.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi märkis esimeseks eelistuseks 1114 õpilast ehk 45% kõigist nelja kooli kandideerinutest. Põhjuseks võib olla, et meil on lai valik õppesuundi, igale maitsele.
Vestlusvoorudesse kutsusime ligi 500 õpilast, vastu saame nelja klassi (kokku kaheksale õppesuunale) võtta 150 õpilast. Tublide tulemustega õpilasi oli palju, nii et on, kelle hulgast valida. Paraku jääb nii suure konkursi juures ka suur hulk tublisid õpilasi meie kooli vastu võtmata, sest kohtade arv on siiski piiratud ning kõikide soovijatega vestelda ei jõua.
Õpilaste teadmiste tase tundus eelmiste aastatega võrreldes üsna sarnane. Füüsika on läbi aastate olnud õpilaste jaoks kõige raskem ja nii ka sel aastal. Matemaatika testi tulemustes näeme langust, mis sai alguse koroona-aastatel.
Paratamatult peame nägema ka testitulemuste teist poolt. Pärast testi tegemist rääkis üks õpilane, et nende klassil ei ole olnud viimasel aastal füüsikaõpetajat. Katsed toovad välja ka selle, milline seis meil reaalainete õpetajatega koolides on. Hea, kui klassi ees üldse on õpetaja, kes õpilasi testideks ja eksamiteks ette valmistab. Paraku on koole, kus reaal- ja loodusaineid õpetavad õpetajad, kes ei oma selleks üldse kvalifikatsiooni. Peamegi vaatama testi tulemusi ka selle pilguga, et need ei peegelda ainult õpilaste teadmisi, vaid ka õpetamise poolt.
Mihkel Kõrbe,
Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumi õppetooli juht:
Jakob Westholmi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium korraldasid 10. klasside vastuvõttu sel aastal ühiselt kümnendat korda.
Katsetele pani end kirja 1788 õpilast. 23. märtsil toimusid kolmes koolis paberil testid (eesti keel, matemaatika, inglise keel) ja neid lahendas sel päeval 1605 õpilast, mis on kõige suurem osalejate arv kümne aasta jooksul. 2023. aastaga võrreldes ligi 200 õpilast rohkem.
Nii nagu on langenud PISA ja põhikooli lõpueksamite tulemused, on seda näha ka kolme kooli sisseastumise testi tulemustest – stabiilsena on säilinud inglise keele keskmine, langenud on matemaatika ja eesti keele tulemused.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumis vesteldi eelmisel aastal umbes 700 õpilaskandidaadiga, mis moodustas poole eelmisel aastal teste sooritanud õpilaste hulgast.
Kolm kooli kavatsevad avada 2024. aasta sügisel kokku kaheksa klassi: Jakob Westholmi Gümnaasium kaks paralleelklassi (72 õpilast), Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium mõlemad kolm paralleelklassi (kumbki kool võtab vastu 96 õpilast).
Kerstin Vessik,
Tallinna 32. Keskkooli gümnaasiumi õppejuht:
Sisseastumiskatsetele registreerus sel aastal 1206 huvilist. Teste sooritas 1177. Vastu saame võtta maksimaalselt 144 õpilast.
Huvitaval kombel on juba mitmendat aastat kolmest ainetestist just matemaatikas ühelt poolt enim maksimumtulemuse saajaid ja teiselt ka enim miinimumtulemusega ehk 0 punktiga töid. Eesti keeles üldjuhul punktideta töid ei ole, inglise keeles mõned on.
Meie kooli õppima pääsemiseks tuleb edukalt läbida kirjalikud testid ja osaleda vestlusel. Vestluse punkte mõjutab ka hinnetelehel olev info: koondhinded, käitumise ja hoolsuse hinnang, puudumised-hilinemised, kiitused-märkused. Loomulikult tuleb kasuks, kui õpilane on vestluseks valmistunud ja eeltööd teinud ning kui vestlus ongi päriselt dialoog, mitte pelgalt napisõnaline küsimustele vastamine.
Kui põhikooli lõpetamise korraldus uuel aastal muutub, mõtleme kindlasti ka oma vastuvõtu korraldamise täiendamisele, kas ja kuidas ära kasutada põhikooli eksamite tulemusi.
Ei ole hästi, et põhikoolilõpetajad ja nende kodused Tallinnas ja Harjumaal peavad kevade saabudes tegelema samal ajal nii koolis eksamiteks valmistumisega kui ka tohutu sisseastumistestide ralliga, vestluste maratoniga ja lõputu teadmatusega, mis saab. Võrreldes abituuriumiga on 9. klassi lõpp ikka jätkuvalt oluliselt suurem ettevõtmine ja emotsionaalne katsumus. Kas see on vajalik? Kas see on mõistlik?